Menu
Ühel kõige keerulisemal perioodil, koroonakriisi ajal, tegi JJ-Street Tantsukool kõigile oma õpilastele ja nende peredele, aga ka toetajatele ja fännidele suurepärase kingituse – esimest korda ilmus JJ-Street Active elustiiliajakiri. Nüüd toome igal nädalal Teieni ühe loo JJ-Street Active elustiiliajakirjast.
Heidy Purga diskoritööst: kui sa töötad südamega, siis mingil hetkel muutub kõik loogiliseks ja sa lihtsalt tajud, mida järgmisena mängida
Heidy Purga ütleb, et ei pea end klassikalises mõttes diskoriks. Kuidas sai alguse tema diskoritee ning mis eristab teda teistest?
Kuidas Sa hakkasid muusikat mängima?
Muusika on mulle alati meeldinud ning mängimisele pani suure hoo sisse Raadio 2 saade “Must Mesi”. Sealt edasi hakkasid tulema erinevad kutsed, et pidudel mängida. N-ö õpetajaid oleks olnud küll (näiteks DJ Critical), aga pigem käisin alati mööda enda rada. Usun, et ei ole olemas mingit üht klassikalist valemit, mille põhjal diskoriks saadakse.
Pigem on igaühel ikka enda tee läbi erinevate katsumuste ja võimaluste, mis avanevad. Mul oli lihtsalt tahtmine muusikat mängida. Ma ei ole matemaatiline DJ. Tänapäeval on väga palju diskoreid, kes tulevad kohale valmis set list’idega ja isegi juba mingil määral kokku miksitud lugudega, mis ei ole kindlasti halb, see on igaühe enda käekiri.
Pigem ma lihtsalt ei suuda igal peol lugusid samas järjekorras mängida. Vaatan ikka, kes on kohal, milline rahvas on ja siis vaatan, mida tahaksin mängida.
Mind väga inspireerib vaadata inimesi, näha ja tunda seda väljakutset, et minu mängitud muusika muudab inimesi õnnelikuks. DJ ametis tunnen ennast pigem teenindaja rollis. Alati tänan, et olete mind kutsunud, et ma saaksin teile muusikat mängida. See mulle väga meeldib.
Milles seisnes diskorite roll, kui Sina 90ndatel alustasid?
Diskorite roll oli vahendada teatavat uudsust. Uus muusika annab sulle uut informatsiooni, eriti kui muusikat ei olnud veel nii väga saada. Kindlasti saaks DJ’d võrrelda mingil määral ka õpetajarolliga – sa harid inimesi muusika vallas.
Eks DJ’del omavahel oli ka selline pisikene võistlus käimas. Alati ikka vaadati, kellel milline plaat on ja kes mida ja kuidas mängib. Kuid usun siiski, et kui sa tunned ja tajud oma muusikat, on sul
lõpmatult võimalik muusikat erinevalt mängida.
Kui sa töötad südamega, siis mingil hetkel muutub kõik loogiliseks ja sa lihtsalt tajud, mida järgmisena mängida ja sellel hetkel ei ole sind enam võimalik kopeerida.
Kas diskorite turg on mitmekesistunud?
Praegusel hetkel võib igaüks olla DJ. Tõmba endale programm alla, süvene ainult natukene ja ongi olemas. Aga sa saad alati aru, kui inimene armastab muusika mängimist (olgu ta algaja või
mitte).
On aru saada, kas see, mida diskor teeb, läheb talle korda, kas ta tunneb seda muusikat. DJ’na ikkagi on vaja seda X-faktorit, mis muudab asja põnevaks ja uudseks.
Kas sa nõustud sellise mõttega, et diskor on ühe õige peo hing ja süda?
Ei nõustu. Hea pidu saab alguse ikkagi inimestest, kes on kohale tulnud, kes klapivad kokku ja neil on mingi ühine asi, mis neid seob. DJ ülesanne ja võimalus on siiski inimesi rohkem ühte liita.
Kus sulle enim mängida meeldib?
Armastan pigem pisemaid kohti nagu keldrid ja terrassid. Ma ei käi mängimas klubis Hollywood, aga näiteks Studiosse olen sattunud küll. Tavaliselt ma näiteks suurettevõtte suvepäevadel mängimas
ei käi, kuna see pole minu teetass. Ma pigem ei taha selliseid situatsioone, kus inimesed peavad pettuma minu muusikavalikus ja samas, mina ei taha pettuda ka neis.
Kuna muusika, mida ma mängin (soul ja funk), sobib paremini sellisesse madalate lagedega, higist nõretavasse keskkonda, sobin ma lihtsalt sellistesse kohtadesse mängima.
Kas sa oled muusikat mänginud ka mõnel tantsuvõistlusel?
Kunagi mängisin Battle of Esti järelpidudel. Nendele aftekatele kutsuti mind tihti mängima just sellist funk’i. Teistsuguseks tegi kogu asja see, et lugude vahetused pidid olema kiired, kuna tantsijatel ikka isu kasvab ja muusika peab sellega kaasa minema.
Kui keegi küsiks minult praegu, et tule mängi meile tantsuvõistlusel funk’i, siis muidugi tuleksin. Hiphopi muusikat olen ka kunagi mänginud, kuid mitte tantsuvõistlusel, vaid Tallinnas sellisel peol nagu Check 1-2.
Mis on Sinu sõnum neile, kes tahavad saada diskoriks?
Iga algus on raske, ära heitu. Kuula lihtsalt erinevat muusikat. Leia üles need sinu lood, mida sa tahaksid mängida, kuidas sa need järjestaksid. Väldi rutiini ja igavust, lase ennast vabaks ja lase enda loomingul voolata.