Menu
Juba mitu kuud on Tartus toimunud projekt “Hobist oma karjääri kujundamine”, mille idee pärineb JJ-Street Tantsukooli treeneritelt Lenel Karult ja Kairi Jerlovilt. Homme kell 17:30 näeb Tartu Kaubamaja juures lõpptulemust ehk lühilavastust, kus noored õppisid, kuidas enda hobist võiks kujuneda karjäär ning sidusid omavahel moedisaini ja taaskasutuse, graafilise disaini ning tantsu.
Mitukümmend noort on enda suviste tegemiste kõrvalt leidnud aega, et proovida oma unistuste ametit ning mentorite juhendamisel lühilavastus valmis saada. Üks grupp noori proovis kätt tänavatantsus koreograafina, teine valmistas taaskasutuse põhimõttel lavakostüümid ning kolmas disainis visuaalid, mis jooksevad etenduse ajal ekraanidel taustaks.
Idee sündis treeneritel, kuna sageli on nad kuulnud noortelt, et oma headest oskustest või huvidest tulevikus karjääri luua tundub keeruline. “Seega tekkis meil idee anda kolme valdkonna noortel võimalus oma ala tippude juhendamisel proovida, mis tunne oleks nende unistuste ametis töötada. Tants, mood ja disain sobivad ühe lavastuse raames ideaalselt kokku, tuli leida vaid sobivad mentorid ja idee teoks teha,” rääkis Kairi Jerlov, kes ühtlasi oli tantsijate töögrupi mentor.
Projekti läbi viimisele panid õla alla ka Tartu linn ja Tartu Noorsootöö keskus ning juhendajateks said kandideerida kõik soovijad, kelle seast korraldustiim tegi lõppvaliku. Juulis algasid esimesed kohtumised ja õpitoad, kuid kõige tihedamaks kujunes augustikuu. “Kindlasti oli oma osa sellel, et suvel on inimesed laiali ja ühiseid aegu leida tunduvalt keerulisem. Seda enam oleme tänulikud just neile noortele ja juhendajatele, kes leidsid aja ning olid väga paindlikud. Eriti suur üllatus oli see, et osalejaid tuli ka näiteks Viljandist, Jõgevalt, Maardust või Võrust,” tõdes projektijuht Lenel Karu.
Moevaldkonna üks juhendaja Siret Ott sõnas, et tema jaoks oli suur kompliment valituks osutuda. “Suutlikkus kaasata noori loomeprojektidesse on meeletult oluline ja see jääb koolides tihti vajaka. Töötan igapäevaselt ka kunstiõpetajana ning proovin samuti läheneda teisiti, et õpilase ja õpetaja vahel oleks rohkem koostööd ning vähem pingeid,” selgitas Ott. “Ma olin algselt veidi mures, sest ei teadnud, kas olen noorte jaoks piisavalt kaasahaarav või põnev. Tänaseks aga oleme töögrupiga nii kokku kasvanud ja tunnen, et olen endale teise pere juurde saanud ning ei tahagi, et see projekt lõppeks!” kirjeldas ta.
Teine moedisaini töögrupi juhendaja Evelin Tartu on kutsehariduskeskuse praktika juhendaja olnud juba üle 15 aasta ning näeb, kuidas õmblemise tase on langenud. Teda üllatas aga, et kuigi projektis osalejad polnud valdavas enamuses õmblemisega kokku puutunud, olid nad julged istuma masina taha ning ise proovima. “Näen, et nad olid tahet täis ning silmad särasid. Ja just tahe on see, mis neid edasi viis,” rääkis juhendaja.
Tänavatantsutreeneri Kairi Jerlovi sõnul tuli lühikese ajaga väga palju erinevaid stiile ja kavasid meelde jätta. “Minu eesmärk oli lisaks tantsule õpetada noortele koreograafi rolli ning praktiliste ülesannetega on näha, kuidas noored on kõik edasi arenenud. Ei ole lihtne omandada viie erineva stiili põhielemente ning pean tõdema, et nad on üllatavalt hästi seda suutnud,” ütles Jerlov.
Graafilise disaini juhendaja Kristel Kukk leidis projekti jooksul endas huvi ja soovi rohkem noori õpetada, kuna midagi sellist pole ta varem teinud. “Ma olen töötanud palju täiskasvanutega ja noorte puhul on näha julgust kastist välja mõelda ja soovi katsetada, mis on ka mulle põnev. Kui kellelgi tekkis loomekriis, siis lasin koguda teiste töödest ja näidetest inspiratsiooni. Hirm oli küll, kuidas kõik valmis saab, sest selliseid projekte tehakse tavaliselt vähemalt pool aastat,” selgitas Kukk.
Osalejate hulgas leidus väga erineva taustaga inimesi, sealhulgas ka täiskasvanuid. Oli selliseid, kes juba on oma valitud valdkonnas praktilisi kogemusi kuhjaga saanud, aga ka neid, kellele näiteks õmblusmasina kasutamine oli esmakordne kogemus.
Getter Hani õppis tantsu töögrupis üksteisega arvestamist, koreograafia loomist ja lihvimist ning jooniste järgi inimeste paigutamist. “Kui tegime tiimitööd, siis sain aru, kui tähtis on igaühe kaasa rääkimine ja vastutuse võtmine. Alati oli vaja kedagi, kes teeks esimese sammu. Pidime hakkama saama ka erinevate tasemetega tantsus, aga ma ei näinud ühtki inimest, kes ei oleks osa võtta tahtnud,” kinnitas ta.
Stella Saksil oli moevaldkonnas kogemusi juba varem, kuid ta sai uusi mõtteid. “Näiteks seda, kuidas peab jälgima, et riideeset ümber tehes seda ikka piisavalt jaguks või seda, et kangad omavahel sobiksid. Minu suurimaks väljakutseks oli oma kavandi juurde jäämine. Aga väga tore oli töötada koos inimestega, kes samamoodi nautisid riiete disainimist ja õmblemist. Ja meie juhendajad olid igal hetkel valmis abistama nii nõu kui jõuga,” sõnas Saks.
“Graafilise disaini maailm on suur ja lai ning ideedest küll puudust ei tulnud, lihtsalt tuli need õiged üles leida. Huvitav oli professionaalilt teada saada, mis värvid ja fondid tegelikult kokku sobivad ning kõik teadmised tulevad mulle kindlasti tulevikus kasvõi näiteks monteerimisel kasuks. Ma olen ülimalt rahul, et otsustasin osa võtta,” jagas oma muljeid üks osaleja Marili Meremaa.
Tartu Tarkusepäeva lühilavastust, mille teema on seotud kooli minekuga, saab näha juba 1. septembril kell 17:30 Tartu Kaubamaja kõrval välilava juures.
