Menu
Ühel kõige keerulisemal perioodil, koroonakriisi ajal, tegi JJ-Street Tantsukool kõigile oma õpilastele ja nende peredele, aga ka toetajatele ja fännidele suurepärase kingituse – esimest korda ilmus JJ-Street Active elustiiliajakiri. Alates oktoobrist toome igal nädalal Teieni ühe loo JJ-Street Active elustiiliajakirjast. Järgneva kirjatüki autor on meie treener Birgit Käsper.
Eesti üks edukaim pikamaajooksja Roman Fosti on spetsialiseerunud maratonile. Ta osales 2015. aastal maailmameistrivõistlustel Pekingis ja tõi Eestile 20. koha, lõpetas 2016. aasta olümpiamängudel Rio de Janeiros 61. kohal ning jäi 2017. aasta maailmameistrivõistlustel Londonis 53ndaks.
“Tee asja kirega, ausalt ja austa konkurente. Miski pole võimatu. Kui midagi teed, tee rõõmuga. Kunagi
ära tee asju selleks, et olla parim, vaid tee seda, mida naudid – siis tulevad kõige paremad tulemused. Minu jaoks on jooksmine eluviis, saan sellest energialaengu. Joostes saan olla omaette ja mõelda oma mõtteid. Tugev peab olema ka sisemine motivatsioon. Tahan olla heas vormis ja tunda naudingut oma
keha valdamisest. Et suuta sellist asja teha, peab ka mentaalselt väga tugev olema,” ütleb Roman Fosti.
Kui Fostile on jooksmine igapäevane normaalsus, siis leidub inimesi, kes ei julge, ei oska või ei tea, kuidas selle alaga õigesti tegeleda. Internetis levib müüte jooksmise kohta, millele nüüd Roman Fosti oma hinnangu annab.
1. MÜÜT VÕI TÕDE? ENNE JA PÄRAST JOOKSU PEAB VENITAMA
TÕDE. Enne trenni on soovituslik teha dünaamilisi venitusi, mis kestavad ligi 15-30 sekundit. Lisaks pöia-, põlve-, puusaringid ning vibutused. Enne jooksu on venituse eesmärk saada liigesed soojaks ja veri ringlema. Kogu venituse kestvus võiks olla 5-10 minutit. Pärast jooksu tuleb teha staatilisi venitusi, 30 sekundit kuni 2 minutit. Kogu venituse pikkus võiks olla minimaalselt 15 minutit.
2. MÜÜT VÕI TÕDE? ENNE JOOKSU TULEB SÜÜA PASTAT VÕI SÜSIVESIKURIKAST TOITU
TÕDE JA VÄÄR. Kõik oleneb treeningu eesmärgist. Kui on tegu intensiivse treeningu või võistlusega, siis süsivesikud on kiire energia ning sel puhul vastaks see tõele. Tavatreeningu puhul ei ole vaja
rohkelt süsivesikuid, vaid pigem tuleks toituda mitmekesiselt. Enne trenni on soovituslik süüa kergesti seeditavaid toite ning pärast trenni pigem valgurikkaid toite. Enne trenni kindlasti mitte süüa piimatooteid ja rasvaseid toite, samuti jätta välja gaasilised joogid.
3. MÜÜT VÕI TÕDE? VEE ASEMEL PEAB JOOMA SPORDIJOOKI
VÄÄR. Kindlasti ei tohiks organismi ära harjutada suhkrute ja toidulisanditega. Saame neid tegelikult ka puu- ja juurviljadest, seega see ei ole vajalik. Kui koormused on suured, siis tuleks lisaks võtta toidulisandeid, kuid tavalise trenni puhul sobib vesi ideaalselt ning peale trenni piisab ka banaanist. Hea on juua mineraalvett, näiteks Värskat, sest saab kätte mineraalained, mida tavalises kraanivees pole.
4. MÜÜT VÕI TÕDE? JOOKSE NATUKE IGA PÄEV
VÄÄR. Keha vajab ka puhkust. Kui sa jooksed iga päev, siis iga päev saavad need samad lihased ka koormust. Pigem tasub teha vaheldusrikkaid trenne, et koormust saaksid ka teised lihased.
Mõni päev võiks minna näiteks ujuma või jõusaali ehk teha aeroobset treeningut. Vähemalt 1 kord nädalas tuleks puhata. Kui kehale puhkust ei anna, võib tekkida kehas monotoonne liigutus ja sealt edasi vigastus.
5. MÜÜT VÕI TÕDE? JOOKSJATEL POLE VAJA JÕUTRENNI TEHA
VÄÄR. Jooksmisel töötavad kõik lihased. Korsett hoiab meid õiges asendis ning see mõjutab meie jooksutehnikat. Jõutrenn on jooksjatele hea edaspidiseks arenguks ning aitab vältida vigastusi.
6. MÜÜT VÕI TÕDE? KÜLMA ILMAGA TULEB SOOJALT RIIDESSE PANNA
TÕDE JA VÄÄR. Tõde, sest külma puhul peaks ikka soojemalt riidesse panema kui sooja ilmaga. Õige on kihiline riietus, et õhk saaks liikuda ja keha ei kuumeneks üle. Higistades on vedelikukadu palju suurem kui oled paksult riides, sest keha kuumeneb üle ning tekib vedelikupuudus. Pigem vähem
riideid kui rohkem.
7. MÜÜT VÕI TÕDE? ASFALDIL JOOKSMINE ON KAHJULIK
VÄÄR. Vaja on häid jooksujalanõusid, mis hoiavad ära põrutamist. Hiljutine uuring, kus võrreldi jooksmist asfaldil ja metsarajal, näitas, et lihaskahjustus ei olnud märkimisväärselt erinev. Asfaldil
tekib adaptsioon, sest jalg tunnetab, et pinnas on kõvem, aga näiteks metsas või kruusal seda ei teki. Olen ise aastaid jooksnud asfaldil ning kinnitan, et see ei ole kahjulik. Muidugi see oleneb ka kiirusest ja tehnikast.
8. JOOKSMINE RIKUB PÕLVI
VÄÄR. Kui teha õiget lihastreeningut, siis ei teki põlvevigastusi. Lisaks on tehnika väga oluline – kui tehnika on vale, siis põlv saabki lisakoormust ja tekivad vigastused. Lihastreening, venitus ja õige
jooksutehnika on jooksu puhul kolm võtmesõna.
9. JOOSTES EI PEA TREENERIT OLEMA
TÕDE. Jooksmise puhul saab tulemus tulla kogemusega, kui areneb hea analüüsivõime ja tunned oma keha. Treeninguid peab oskama struktureerida. Internetist saab ka palju infot, kuidas erinevad sportlased treenivad ning neid katsetades võib leida endale sobiva süsteemi. Hea tahte korral tekib
ka areng. Kui on tõsisem eesmärk, oleks hea võtta treener või osaleda treeninggrupis. Näiteks Keenias on jooksjad treeninggruppides – grupijuht jagab treeningplaani ja kõik treenivad.
10. MÜÜT VÕI TÕDE? JOOSTES SAAB SIX-PACK’I
TÕDE JA VÄÄR. Rasvapõletust ja kardiot on küll palju, kuid ainult jooksmisega sixpack’i ei saa. Kõigil on kõhulihased, kuid mõnel on need peidus. Kui rasvasisaldus on väike, siis on kergem kõhulihast välja saada. Lihastreening on siiski ka oluline, sest muidu lihas välja ei paista.
Müüdid on murtud, aga lisaks on olulised mõned detailid, mida jooksmise puhul on alati soovituslik teha või igal juhul vältida. Mis need on?
5 nõuannet, mida kindlasti mitte teha
1. Ära mine jooksma palavikuga või tugeva nohu/ köhaga.
2. Kaks tundi enne jooksmist ära söö raskesti seeditavaid toiduaineid.
3. Kuuma ilmaga ära mine jooksma nii, et sul pole kaasas jooki või taskus mõni münt, et tee pealt jooki osta. Või vali trajektoor nii, et kaev jääks jooksuteele. Lauspäikesega kanna kindlasti nokamütsi.
4. Ära tee trenni järele, kui sul jäi see eelmisel päeval tegemata. Ühel päeval ei maksa kahte trenni teha.
5. Ära kopeeri kellegi treeningplaani (sh Internetist), see ei pruugi sulle üldsegi sobida.
5 nõuannet, mida meeles pidada
1. Joosta tuleb nii, et suudad sõbraga juttu rääkida ning et hingeldamine ei oleks intensiivne. Kui
tunned, et pulss läheb isegi kerge sörgiga üles, tuleb teha kõndimist või vaheldumisi jooksu ja kõndi. Lihtne reegel on, et 80% nädalasest trennist peab olema aeroobses tsoonis (ilma hingelduseta).
2. Jookse vahelduval maastikul, metsas ja parkides. Jooksmises tuleb koormustega liikuda tasa ja targu – ainult siis püsid terve ja tulemused paranevad ja püsivad kaua. Vigastuste vältimiseks tuleks teha üldist kehalist ettevalmistust vähemalt korra nädalas.
3. Sea endale väikesed ja realistlikud eesmärgid, mis motiveeriksid sind püsivalt treenima. Ja pea meeles, et vastupidavusalas ei saa liftiga tippu (heal juhul vaiddopinguga, mis on väga halb). Edasi tuleb liikuda samm-sammult.
4. Kord aastas või vähemalt üle aasta tuleks külastada spordiarsti. Kui tunned pikemat aega
väsimust, tuleks minna perearsti juurde ja lasta teha vereanalüüsid.
5. Harjuta võimaluse korral rühmas või kaaslasega, sel juhul on end kergem sundida ja treeningud on emotsionaalsemad! Nõrkushetkedel ära anna alla! Väikestest järeleandmistest algavad suured!