Eelmisel aastal kohtusid omavahel Soome, Läti ja Eesti tänavakultuurihuvilised, et võtta osa kolme riigi noortevahetusest “Hüpe Tänavakultuuris”. Nüüd on hea aeg tagasivaateks, milles projekti sisu täpsemalt seisnes ja mis oli programmi tulemus.
Möödunud suvel toimunud Erasmus+ noortevahetuse “Hüpe Tänavakultuuris” eesmärk oli leida lahendusi, kuidas luua tugisüsteem tänavakultuuriga seotud tegevustele. Programmi käigus arutleti tänavakultuuriga seotud teemade üle ja pakuti välja võimalusi, kuidas tagada valdkonnale suurem toetus. Nädalane programm koosnes diskussioonidest, debattidest, töötubadest ja vabaajategevustest, mis andsid osalejatele võimaluse omavahel tutvuda ning kogemusi jagada.
Juba noortevahetuse eelkohtumisel said osalejad ise programmi täiendada, ideid algatada ning korraldamisse oma panuse anda. Selle eesmärk oli see, et noored saaksid hiljem oma kodukohas õpitud oskuseid ja teadmisi igal juhul edasi arendada ning teha koostööd näiteks naaberriikidega.
Programmi käigus tutvuti nelja tänavakultuuri elemendiga: DJndus, graffiti, MC ja tänavatants. Igaüks oli mõne elemendiga juba varem kokku puutunud, aga sai teiste puhul oma esimese kogemuse just Erasmus+ noortevahetuse programmist. Muuhulgas tutvuti tänavakultuuri elementide ajalooga, et mõista paremini kogu valdkonna arengut.
Noortevahetus andis osalejatele uusi teadmisi ka teiste riikide tänavakultuuri kohta ning võimaldas jagada neil kogemusi oma kodukoha põhiselt. Koos arutleti probleemide ja stereotüüpide üle, mis tänavakultuuriga kaasnevad ning püstitati küsimus – “Kuidas tekitada poolehoid tänavakultuuri suhtes?”
Ühtlasi aitas noortevahetus osalejatel läbi seltskonnamängude ja -tegevuste erinevaid keeli õppida. Peamiselt suheldi inglise, soome, läti või eesti keeles. Grupiarutelud andsid võimaluse meeskonnatööd arendada ja hiljem üksteisele esineda. Väga tähtis oli noortevahetuses just avatud vestluste loomine ja realistlike lahenduste välja pakkumine.
Ühistes aruteludes toodi näide, kuidas vahel seostatakse tänavakultuuri ennekõike tänaval rüüstamisega või vandaalitsemisega (graffiti). Noored tõdesid, et aja jooksul on olukord küll paranenud, kuid endiselt ei võeta tänavakultuuri piisavalt tõsiselt, eriti, kui on soov oma hobist karjäär üles ehitada. Seetõttu toodi välja, et vähenenud on DJ-de ja MC-de tegevus.
Lisaks võimaldas noortevahetuse programm osaleda erinevates töötubades ja treeningutel. Näiteks õpetas DJ Sergucci noortele plaadikeerutamist ning varasemate projektide eestvedajad õpetasid noortele, kuidas õnnestuks tulevikus ise projekte kirjutada või noortevahetusi korraldada. Lisaks oli omal kohal tantsimine ja treeningud, mis muutsid programmi liikuvamaks ja tõid positiivset energiat.
Meeldejääv kogemus oli veel üks debatt, kus neljaliikmelised tiimid väitlesid ja arutlesid kahe küsimuse üle. Esimene küsimus puudutas seda, kas igal võistlusel peaks olema samasugune ühtlane hindamissüsteem või oleks mõistlik, et iga kohtunik ise otsustab, kuidas võistlejaid hinnata. Teine küsimus puudutas seda, kas tänavakultuuris saab karjääri teha või pole see võimalik. Mõlemad teemad olid noortele hingelähedased ning debati jooksul said kõik arvamust avaldada. Selline arutelu tõstis nende enesekindlust ning julgustas inimesi arvamust avaldama.
Ka noortevahetuse ametliku programmi väliselt oli noortel võimalik omavahel veelgi enam suhelda ja tuttavaks saada. Vabaajategevuste hulka kuulusid näiteks seltskonnamängud, tegevused suvises Eesti looduses, kohaliku saunakultuuriga tutvumine, ujumine, filmi- ja lõkkeõhtud. Noortevahetuse grupp külastas veel ühiselt Eesti pealinna Tallinnat ja sealseid vaatamisväärsuseid.
Noortevahetuse “Hüpe Tänavakultuuris” tulemusel tekkis uusi partnereid tänavakultuuri valdkonnas tegutsevate inimeste seast. Tegemist oli kindlasti eduka ning meeldejääva projektiga, mis lõi tulevikuks koostöövõimalusi Balti riikide, Põhjamaade, aga ka teiste Euroopa riikide vahel. Noortevahetuse järel on mõned osalejad kohtunud erinevatel võistlustel ning ühine suhtlus on alles.
Lisaks valmis noortevahetusest video, mida saab näha siit. Kõik osalejad said endale digitaalsed noortepassid, mida lisada CV-desse. Tulemusena saab välja tuua ka lahendused ja ettepanekud, et luua suurem poolehoid tänavakultuuri suhtes kogu ühiskonnas. Noortevahetusel osalenud inimeste sõnul on peamine lahendus kodanikuaktiivsuse parandamine ning noortele väljundite tekitamine, aga tähtis on tuua ka tulemusi, mis kinnitavad kogukonnale tänavakultuuri tähtsust. Projektitiim tänab rahastajaid ja partnereid, tänu kellele see projekt teoks sai.
NB! Projekt oli rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta. Projekti toetas Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur Erasmus+ programmist.
Rohkem infot leiab Euroopa Noored agentuuri kohta nende kodulehelt.
